11.oktoober.

See lebotamine hakkab juba igavaks muutuma. Täna pidin kella 11ks kontorisse minema, aga 10 ajal sain sõnumi, et tule alles 12.50. Smögeshsmögesh, oleks ju saanud kauem magada. Pakkisin oma masterkohvri ja hakkasin kontori poole liikuma, usun et mu kohvrikindlustus läks asja ette.

Jäin kümme mintsa CESIE-sse hiljaks, aga ikka pidin teisi veel mingi pool tundi ootama. Kohtusin kõigepealt Melaniega (prantslanna), kes tuli ka Sitsiiliasse kuuks ajaks, aga mitte samasse projekti, kus mina, ta hakkab lapsi kantseldama lasteaias vist. Igatahes ta on hästi röömus ja särtsakas, kuigi ta inglise keel pole just hurmav,saab  kergelt aru, mida ta öelda tahab. Ahjaa nägin lõpuks ka seda meest, kes meiele tööd annab. Suur mees nimega Nini, väga suur, aga hästi tore ja hea huumoriga. Võtsime võileivakesed, mingid kohalikud jorsid müüsid. Mu tomati-juustu sändvitch maitses samuti kui see, mis Eestis teeme võileivagrilli vahel. Igatahes nägin siis lõpuks oma projektikaaslased ka ära.

Piacere:

Johanna-19, pärit Austriast, nats oskab puhuda italjaanot, inglise keel päris ok, ise hästi seltsiv. Mõistame üksteise nalju ja muusika on ka enam vähem sama. Uskuge mind tal on paksemad juuksed kui mul.

Crhis- tregelt ta nimi on pikem, aga keegi ei pidanud teda pikalt kutsuma, niiet Christopher samuti Austriast. Päris kena tüüp, küsis miks ma ei suitseta, kõik skandinaavlased pidid suitsetama. 20 ja ka hästi sõbralik. No risk no fun.

Marta- ei oska inglise keelt , paar sõna võib-olla , aga muidu hispaanlane, tõeline päike ja naerupall. Meil oleks fiesta iga päev kui see võimalik oleks.

Maksim- leedust, ei oska inglise keelt, ma ei oska vene keelt ka  nii palju. Küsisin skolka tebe let ja ta vastas leedu keeles, niiet vanust ei tea :D (nüüd tean, 28)Aga muidu saab  kõigiga läbi ja värki. Sebis Meli ka juba ära, lithuanian style…(nüüd tuli välja et see vist polnudki nii,haha)

Florence- Prantsusmaalt, inglise keel alla igasuguse normi, aga kuna on ka teisi prantslasi saab hakkama. Tüüp iPhonega ja teeb endast ilueedi pilte, „I’m the boss“

Louic- Prantsusmaalt, 19, pisike , väga peenike, tüüpilise prantslase välimusega, inglise keelsga saab enam vähem hakkama. Vb veits pabistab liiga palju, ei mõista siukest asja.

Zsofia- Ukrainast, tuli eile nii hilja öösel et nats jõudis ainult rääkida, aga ta on vanim, 27 oli vist. Oskab itaalia keelt , õppis seda ülikoolis ja inglise keel on tal siin olijatest arvatavasti parim. Calm tsikk, pidu vist eriti ei pane, või no mitte sama rajult nagu me Chrisi ja Martaga.

Eile olime ka veel Palermos , tegime väiksed kokkulöömised oma korteris ja siis Ballerosse, nö siinsed kohad kus noored käivad ja tantsivad ja teevad muud paremat :D

Lisaks sellele, et käisime eile Niniga läbi Cesie ja „Palma Nana“ kontorid, tegi ta meile lõpuks ka üllatuse , sõitisme randa. Käisime Mondello rannas, pole paha. Ujuma said vaid kaks poissi sest neil oli surfipüksi, teised plätserdasin niisma jalgadega vees. Prantslased pidid varbad ära külmetama. Mina , leedukas ja austrialased ei saanud enam veest välja, sest olegem ausad daamid ja härrad, isegi suvel pole meie meri nii soe. Ülimalt puhas oli ka, helesinine või korallroheline,kuidas kellelegi meeldib öelda. Ostsin sitsiilia kuulsat Ice-cream sandwichi, see jäätis seal vahel viis mu keele alla koos hammastega, ja see sai mis alguses hirmutav tundus oli lõpuks väga hea.

12. oktoober

Siiani Palermos, nagu näha ei oska sitsiilased aega planeerida, täiesti mõttetu üritamine nende jaoks. Esialgse plaani järgi oleks pidanud kolmapäeval juba Serra Guarneris olema, aga no vot täna nagu ma aru sain, peaksime sinna minema. See koht asub Ceaflu lähedal, seal asub üks kaunimaid randu. Meie lähem täitsa mäe otsa, st et seal peaks olema külmem, aga randa ehk siis alla jala läheb pool tundi. Autoga on muidugi lebokas,aga vaevalt et sinna iga päev jõuab. Meile ei ole seal ka internetti, niiet ma ei tea,millal saate mu postitusi järgi lugeda, vb me tuleme nädalavahetusel oma kamraadiga linna ja siis saab updatida neid. Eile käisin poodisest endale USB juhet ka otsimas, aga neil ei ole nii väikseid nagu mul oleks vaja.

Kohvri nurk:

·         Koht, millest kinni võetakse,et seda tõsta, tuli küljest ära

·         Kood oli kolm nulli, aga see ei tööta, pidin noaga need luku kohad välja painutama, et oma kohvrist kraami kätte saada

·         Tagant riie hargneb

·         Seest need kummid, mis peaks riideid pinge all hoidma on katki

·         No ja päris räpane näeb see ikka välja ka, aga sellise omaduse sai ta lennukist L

·         Loodame et saab kuu aega rataste peal hakkama (lets hope et rattad alt ära ei uju)

13.oktoober

Voalaa, ise ka ei usu aga oleme lõpuks jõunud Serra Guarneri. Ööbimiskoht on väga ilus. Elame maja teisel korrusel. Ühes toas tüdrukud, teises poisid, mõlematel oma vannituba. Täna on meil vaba päev! Kõigepealt oli siiski üks koolitus, põhiliselt pidime avaldama oma arvamust ja sooviti teada, kas me ikka oma õigusi tunneme. Lõpuks pidid kõik a4 paberile joonistama ennast, seda mida arvame sitsiiliast, milline on meie koduriik,  milline töö on meile enim meeldinud ja kelleks tulevikus soovime saada ja siis seda teistele esitama. Ahjaa loomulikult sooviti teada seda, mida me kõigest sellest siin ooatme ja mida ise vastu anname.

Oligi aeg minna sööma, Nini on väga hea kokk, esimesel päeval ei pidanud me toitu ise tegema, ainult aitasime. Meil on siin reegel, et iga päev on kellelgi mingi kindel ülesanne peale tavaliste tööde. No näiteks kaks inimesest toidavad kanu, kaks koristavad maja, kaks teevad süüa jnejne. Sitsiillastel puudub igasugune rutiin, minu meelest. Ise toonitavad kogu aeg,et ei tohi jääda hiljaks ja peab olema punctual(täpne), aga ise jäävad kogu aeg hiljaks ja lükkavad asju edasi. Suht koom on seda vaadata, ise üritand kõigest jõust õigeks ajaks asju korda saada ja teha, aga siis nad tulevad ja ütlevad et te ju teate, et me oleme ju sitsiillased, kogu aeg hilineme! Sõime pastat, seda me teeme vist ka kogu ülejäänud kuu, nii et ma arvan, kodus ma enam makarone ei söö. Siin nad teevad seda tõesti hästi. Hommikuti süüakse siin nii vähe, et ma ei tea, ma harjunud pudruga ja mölluga, aga siin joovad oma megakanget kohvi ja paar küpsist ja nats kuivikuid. Pole ka hullu, saab oma lisakilodest lahti. Siin on bikiinivorm hädasti vajalik.

Üks kena jalutuskäik oli ka enne magamist.

14.oktoober

Esimene ametlik tööpäev, aga hommikul öeldi, et me lähme randa, sest ilm on nii kena, kõik olid õnnelikud. Vesi oli imeline, ujusime täpselt tund aega Johanna, Maksimi ja Christopiga. Ega me ise palju ujuma ei pidanudki, sest vesi  on ju nii soolane ja suht palju sai ulpida. Mis ma oskan öelda vaate kohta, hmm, mõnikord mõtlen ikka et miks inimesed Saaremaale tulevad, kui on selliseid vaateid nagu siin.  Sööme siin tegelikult ikka palju erinevaid asju. Apelsinid pole veel valmis, aga vähmalt on kena neid puu otsas vaadata. Mis meil siin veel on, oliivid,mingid toopilised marjad, kasvavad puu otsas, maitselt veits meenutavad maasikaid, mingid oranžid virsiku taolised asjad, ülihead.

Johannaga riisusime täna lehti, teised koristasid aeda, mis tuleb ette valmistada järgmiseks hooajaks. Hiljem liitusime ka nendega, aga töö läheb ikka super kiirelt. Kogu aeg on nii põnev ja huvitav. Nalja saab nii et vähe pole. Nii uskumatu kui see ka pole, kuulan mina paljudega sama muusikat. Leedukal on veits teine musa ja hispaanlasel on liiga palju hipsaania laule. Aga teistega on nagu reaalselt 70 % sama muusika. Päris hea, saab kogu aeg kaasa laulda.

15-22 oktoober, pole olnud mahti siia midagi kirjutada. Kaks päeva olime Palermos, külastasime ühte messi, kus müüdi ainult isetehtud looduslikke asju, sain sealt paar päris lahedat asja.

Tööd oleme ikka ka teinud, ORTO-(aed) on nüüd valmis. Eile korjasime oliive, kuus tundi , muerta J Igal pool, kus käime on ikka vinged vaated. Lausa lust tööd teha. Serra Guarneris on meie lemmiktöö callinas (kanad). Sa lihtsalt vaatad neid ja naerad, Pärsamal meil küll nii lahedad kanad ei ole.

Nüüdseks olen juba kaks korda roninud meie kalju otsa, ükskord tegime poistega shortcuti, pärast mida mu jalad näevad välja nagu oleks noa tervus astemid proovinud. Teinekord käsime kogu kamraadiga legaalsel teel. Vaade on ikka super!

Tornis olen ka kaks korda käinud, esimesel korral niisama kõmpisime sinna ja teinepäev tegime väikse treenigu ning jooksime sinna.

Kaks-kolm päeva on ainult sadanud õnneks. Muidu niidab meil 30-ga iga päev. Moskiitod on vist ka õnnelikud, sest niipalju  värsket ja noort Euroopa verd pole nad ammu saanud.

Itaalia keelt õpime ka, suht tuurajuurakad kõik. Sofia ainukesena oskab, Johanna teab ka nats tegelt. Mul pigem hakkab hispaania keel külge, sest me Martaga oleme nagu naerukajakad, kes vahet-pidamata hirnuvad. Kuigi ma hispaania ja ta inglise keelt ei räägi, saame üksteisest aru.

Ma olen siin ikka haruldus, pikk ja nende jaoks blond( ????). Ehtne kartul, aga no mis sa vaidled. (Teeme pilti koos,kas pilti saaks :O ) Appi kui pikk sa ikka oled ja siis tullakse mu kõrvale ennast mõõtma nagu ma mingi mõõdupuu oleks vms. Vahel teen küll oma iroonilise naeru selle peale,sest nad on nii lühikesed. Aga ei,lahe!

Reede ja laupäev oli Fiesta, külastasime seekord Voucheriat. Metsik rahvas, lõpuks leidsime koha, kus jalga keerutada. Väiksed dringid ja party all night long. Nii palju uusi tutvusi, aga lihtsalt võimatu on kohata inimesi, kes räägiksid inglise keelt. Ma paar tükki ikka leidsin, üks oli Californiast. Laupäeval samad tüübid isegi tundsid ära ja teretasid. Kohalikud tahavd hullult suhelda, aga ma ei tea, mu viipekeel ei küündi selle tasemeni.

Austriaga on ka hea nali ikka kogu aeg, kui Johannalt või Christophiltt küsitakse, kust nad pärit on siis arvatakse et aa Austraalia. HAHlol,mõnikord nad lihtsalt noogutavad selle peale, sest Austria ei ütle paljudele sitsiillastele midagi. Eestist ei tasu üldse rääkida. Lihtsalt noogutavad ja küsivad kiirelt teise küsimuse.

Kus rõõme seal probleeme. Eile tuli kerge šokk ka kõigile, kohutav. Kõik on korras, muretseda pole vaja, üks prantsuse tüüp saadeti kaheks päevaks Palermosse, kus otsustatakse,mis temaga edasi tehakse. Siukest hirmu pole keegi ammu tundnud enam. Ühesõnaga ütleme nii, et mõni inimene ei oska asju selgeks rääkida vaid kasutab selleks käsi. Vsjoo.

Praeguseks siis Ciao ja olege tublid, Päiksekiiri saadan ka piltidega!!!

okei,sorry pildid ei lae ära,pean jooksma,muidu jään Cefalusse,pildid järgmine kord